The cat (Felis catus) is a domestic species of small carnivorous mammal. It is the only domesticated species in the family Felidae and is commonly referred to as the domestic cat or house cat to distinguish it from the wild members of the family. Cats are commonly kept as house pets but can also be farm cats or feral cats; the feral cat ranges freely and avoids human contact. Domestic cats are valued by humans for companionship and their ability to kill vermin. About 60 cat breeds are recognized by various cat registries.

The cat is similar in anatomy to the other felid species: it has a strong flexible body, quick reflexes, sharp teeth, and retractable claws adapted to killing small prey like mice and rats. Its night vision and sense of smell are well developed. Cat communication includes vocalizations like meowing, purring, trilling, hissing, growling, and grunting as well as cat-specific body language. Although the cat is a social species, it is a solitary hunter. As a predator, it is crepuscular, i.e. most active at dawn and dusk. It can hear sounds too faint or too high in frequency for human ears, such as those made by mice and other small mammals. It also secretes and perceives pheromones.

Female domestic cats can have kittens from spring to late autumn in temperate zones and throughout the year in equatorial regions, with litter sizes often ranging from two to five kittens. Domestic cats are bred and shown at events as registered pedigreed cats, a hobby known as cat fancy. Population control of cats may be achieved by spaying and neutering, but their proliferation and the abandonment of pets has resulted in large numbers of feral cats worldwide, contributing to the extinction of entire bird, mammal, and reptile species.

It was long thought that cat domestication began in ancient Egypt, where cats were venerated from around 3100 BC, but recent advances in archaeology and genetics have shown that their domestication occurred in the Near East around 7500 BC.


The cat (Felis catus) is a domestic species of small carnivorous mammal. It is the only domesticated species in the family Felidae and is commonly referred to as the domestic cat or house cat to distinguish it from the wild members of the family. Cats are commonly kept as house pets but can also be farm cats or feral cats; the feral cat ranges freely and avoids human contact. Domestic cats are valued by humans for companionship and their ability to kill vermin. About 60 cat breeds are recognized by various cat registries.

The cat is similar in anatomy to the other felid species: it has a strong flexible body, quick reflexes, sharp teeth, and retractable claws adapted to killing small prey like mice and rats. Its night vision and sense of smell are well developed. Cat communication includes vocalizations like meowing, purring, trilling, hissing, growling, and grunting as well as cat-specific body language. Although the cat is a social species, it is a solitary hunter. As a predator, it is crepuscular, i.e. most active at dawn and dusk. It can hear sounds too faint or too high in frequency for human ears, such as those made by mice and other small mammals. It also secretes and perceives pheromones.

Female domestic cats can have kittens from spring to late autumn in temperate zones and throughout the year in equatorial regions, with litter sizes often ranging from two to five kittens. Domestic cats are bred and shown at events as registered pedigreed cats, a hobby known as cat fancy. Population control of cats may be achieved by spaying and neutering, but their proliferation and the abandonment of pets has resulted in large numbers of feral cats worldwide, contributing to the extinction of entire bird, mammal, and reptile species.

It was long thought that cat domestication began in ancient Egypt, where cats were venerated from around 3100 BC, but recent advances in archaeology and genetics have shown that their domestication occurred in the Near East around 7500 BC.


Tunniplaan
Kell Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
8:30-10:00 Kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid
10:15-11:45 Tunneb erinevaid andmetüüpe ja andmestruktuure Tunneb erinevaid andmetüüpe ja andmestruktuure Kasutab tavakasutaja tasemel enamlevinud tarkvaralahendusi
11:55-14:00 Tunneb erinevaid andmetüüpe ja andmestruktuure Kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid Kasutab veebirakenduses stiililehti
14:10-15:40 Suhtlemine IT-valdkonnas Kasutab veebirakenduses stiililehti Kasutab veebirakenduses stiililehti

Kass armastab kala

Veebiplatvormide töötajate maksustamine jõuab seadusesse

Peagi kirjutatakse seadusesse, et kui veebiplatvormil töötaja pole eraisikust ettevõtja, siis peab tema eest tööjõumaksud tasuma platvorm. Rahandusministeeriumi esindaja sõnul on platvormid seda nõuet täitnud juba möödunud aastast, seega seadustab riik kehtiva olukorra.

"Maksumuudatus platvormidele ja platvormi all sõitvatele juhtidele täna tegelikult mingit muudatust kaasa too, sest nende tegevus on juba seadusega kooskõlas. Soovime selle seadusega saavutada aga, et meil ei korduks aasta-kahe tagune olukord, kui meil olid platvormidega erinevad tõlgendused selles osas, millised on nende töötajate maksukohustused," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonnajuhataja Erle Kõomets.

"Toona jõudsime ühtsele arusaamale platvormidega. Täna platvormid nõuavad üldiselt, et teenuse osutajad valiksid endale ettevõtja staatuse, et neil peab olema kas ettevõtluskonto või nad peavad olema füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või neil peab olema osaühing (OÜ). Sellega on teema tegelikult lahendatud," lausus Kõomets.
Kui aga äpi vahendusel osutab teenust ja saab teenuse osutamise eest tasu n-ö tavaline füüsiline isik (kes ei ole ettevõtluskonto omanik, FIE või ei tegutse OÜ kaudu), siis on äpi omanikul ehk teenuse vahendajal kohustus deklareerida ja tasuda tööjõumaksud.

Sajaprotsendilist kindlust, et kõik platvormitöötajad on ennast ettevõtjaks teinud, riigil täna ei ole. "Seda jälgib maksu- ja tolliamet. Ja siin kindlasti on abiks ka seadus, mis jõustus selle aasta algusest, mis käsitleb platvormide infokohustust, et platvormid peavad säilitama ja koguma infot selle kohta, kes on need teenuse osutajad, kes läbi platvormi tulu saavad. See info on neil vaja esitada maksuametile 2024. aasta jaanuaris," ütles Kõomets.

Rahandusministeerium ütleb, et platvormitöötajate suuremat reguleerimist praegu plaanis ei ole ja pigem on eelistatud olemasoleva süsteemi jätkumist.

"Kui me sunnime platvormitöötajad kõik töötajaks, siis see ei oleks selles mõttes hea, et see kahandaks paindlikkust, mis platvormiteenuste majanduses praegu tegelikult on. Sest tõesti väga paljud inimesed teevad seda lisaks oma päevatööle. Me sellist formaalset töösuhet pigem seal ei tahaks näha," rääkis Kõomets.

Ametiühingud ütlevad, et kui inimene töötab, siis kas või võrdse konkurentsi, inimese sotsiaalsete garantiide kui ka riigi maksulaekumise mõttes tuleks tegelik töösuhe ka nii vormistada.

"Kui inimestel on võimalus valida, kui palju nad makse maksavad, siis reeglina maksavad nad pigem vähem kui rohkem. Mida lihtsamaks läheb maksudest kõrvale hoidmine, seda suuremaks see probleem muutub ühest küljest. Teisest küljest siin on ka maksuametil suur funktsioon, kuidas neid maksuauke hinnata. Maksuaugud on suhteliselt hästi ära kaardistatud, nüüd oleks vaja hakata neid kinni panema," kommenteeris ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel.

Apollo kino kava
18.september 2023 17:30 Teismelised ninjakilpkonnad
17:40 Barbie
17:50 Oppenheimer
18:20 Nunn II
19:00 Vaba raha